tag:blogger.com,1999:blog-22181372787396812892024-03-13T19:14:32.974-07:00Eesti Raamatu KlubiAnonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.comBlogger12125tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-66462939735780017452018-03-01T00:12:00.002-08:002018-03-01T00:12:47.163-08:00<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 107%;">„Punasest aadressiraamatust“<o:p></o:p></span></b></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<table border="0" cellpadding="0" cellspacing="0" class="MsoTableGrid" style="border-collapse: collapse; border: none; mso-border-insideh: none; mso-border-insidev: none; mso-padding-alt: 0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-yfti-tbllook: 1184; width: 592px;">
<tbody>
<tr style="height: 241.2pt; mso-yfti-firstrow: yes; mso-yfti-irow: 0; mso-yfti-lastrow: yes;">
<td style="height: 241.2pt; padding: 0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; width: 232.2pt;" valign="top" width="310">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Lapsepõlves olin sageli isa vanaema õe Dorise juures. Ta ei olnud kunagi abiellunud, ja kui mu vanaema suri – liiga noorelt –, hoolitses ta mu isa ja vanaisa eest. Doris oli kodu hoidev ja hoolitsev inimene. Ta jutustas väga vaimustavaid lugusid enda lapsepõlvest ja noorusest. Oma elu viimased aastad elas ta üksi, ja kui me läksime pärast ta surma tema korterisse, et seal koristada, leidsin ma koridori raamaturiiulist tema aadressiraamatu. See oli täis inimeste nimesid, keda ma ei tundud, enamik nimesid oli maha tõmmatud ja nende juurde väriseva käega kirjutatud „surnud“. Seda nähes tajusin suurt valu ja mõistsin, kui üksi pidi ta end viimase paari aasta jooksul tundma. Ma ei saanud seda kunagi päriselt oma peast, ja sealt sain ma idee kirjutada „Punane aadressiraamat“. Doris, keda mina teadsin, ei elanud nii erakordset elu nagu minu raamatu kangelane.<o:p></o:p></div>
</td>
<td style="height: 241.2pt; padding: 0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; width: 211.6pt;" valign="top" width="282">
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<!--[if gte vml 1]><v:shapetype
id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600" o:spt="75" o:preferrelative="t"
path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f" stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="_x0000_i1025" type="#_x0000_t75" style='width:161.5pt;
height:241pt'>
<v:imagedata src="file:///C:/Users/Tiit/AppData/Local/Temp/msohtmlclip1/01/clip_image001.jpg"
o:title=""/>
</v:shape><![endif]--><!--[if !vml]--><!--[endif]--><o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMhE_LFmPxFZO3ierKa1tB0PWuI5zBvI6qaoWA7cT7O9KPNwEnf6xfU4mZ4NdDvRZ0fWPjsF5fuUGyQSLFawCGVCLD7DXdPTvsOf8xAuc20pAtSQ7LbaM4FwhjMstF07QWkoUaOEZ_LN0/s1600/Photo+of+Doris+%2528Photographer%252C+Dagmar+Andersson%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1072" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMhE_LFmPxFZO3ierKa1tB0PWuI5zBvI6qaoWA7cT7O9KPNwEnf6xfU4mZ4NdDvRZ0fWPjsF5fuUGyQSLFawCGVCLD7DXdPTvsOf8xAuc20pAtSQ7LbaM4FwhjMstF07QWkoUaOEZ_LN0/s320/Photo+of+Doris+%2528Photographer%252C+Dagmar+Andersson%2529.jpg" width="214" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 107%;">Sellel pildil tähistab Doris oma 80. sünnipäeva. (Foto Dagmar Andersson)<o:p></o:p></span></div>
</td>
</tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Minu raamatu inspireerimisel mängis oma osa ka teine sugulane. Mu emapoolse vanaisa onu oli kunstnik Gösta Adrian-Nilsson – tuntud kui GAN. Kui olin laps, rääkisid inimesed temast sageli. Minu ema kohtus temaga vaid paar korda, kuid mäletas tema korterit Bastugatanil Stockholmis, maale seinal ja tärpentini tugevat lõhna. Minu lapsepõlves tema maalide väärtus tõusis, ja teenijast, kes ta maalid päris, räägiti sageli. Tema nime ei mainitud kunagi, alati öeldi lihtsalt „teenija“. Mõtlesin väga palju selle üle, kes ta oli. Isegi nüüd ei tea ma seda. Otsustasin lihtsalt tema elu ette kujutada, ja lubasin Dorisel kohtuda Göstaga Prantsuse <i>madame</i>´i peoõhtul. Sealt sai lugu alguse.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Ma tean väga hästi, mida tähendab see, kui sind saadetakse noore tüdrukuna maailma. Olin kõigest kolmteist, kui avastati mind kui modelli, ja vaid paar aastat hiljem saadeti mind koolivaheajal Pariisi. Mul on siiani meeles, kuidas ma esimest korda eskalaatoriga Charles de Gaulle'i lennujaama ootesaali saabusin. Naine, kellele kuulus modelliagentuur, tuli mulle vastu, ja ma elasin tema juures. Jagasin diivanvoodit teise noore modelliga, ja meil ei lubatud süüa pärast kella kuut õhtul. Too teine tüdruk rääkis ainult prantsuse keelt, nii et me ei saanud isegi juttu ajada. Ma olin pidevalt näljane. Päeval ja suurelt jaolt õhtuti olime omapead. Meile anti Pariisi kaart ja aadressid, kus peaksime käima nn <i>casting</i>´utel – üritustel, kus hinnatakse modelle potentsiaalsete töökohtade jaoks. Me ei käinud kusagil koos, kõigil olid erinevad aadressid ja kohtumised. Sellele, kes polnud kunagi sõitnud metrooga ja kes vaevu teadis, mis on suurlinn, oli Pariisis liikumine raske, kuid lõpuks õppisin ma teed leidma.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Järgnevatel aastatel elasin ühes korteris mitme teise modelliga. Kuna tahtsin kangekaelselt õpinguid jätkata, olin ma Pariisis ainult suvel ja teistel koolivaheaegadel. Ajapikku vahetasin Pariisi Milano vastu. Kahekümnendail eluaastail proovisin õnne New Yorgis.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Kahjuks, nagu juhtus ka Dorisel mu raamatus, ütles minust lahti agent, kes oli mind sundinud paar nädalat olema söömata, et kaotaksin rohkem kaalu. Piitskõhnast anorektikuks. Ma ei suutnud sellega nõustuda, ja nii, pisarad silmis, lendasin järgmise lennukiga koju ja alustasin hoopis õpinguid. See oli minu modellikarjääri lõpp.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Alates sellest hetkest, kui minu Doris suri, olen palju mõelnud vanadusest ja üksindusest. Kuidas me sageli unustame elukogemuse, mida eakad endas kannavad. Kuidas lõpetame küsimuste esitamise. Kui leidsin Dorise aadressiraamatu, tundsin süümepiina, et ma teda ta viimastel eluaastatel nii harva külastanud olin. Pärast minu romaani ilmumist on paljud lugejad mulle kirjutanud ja öelnud, et see innustas neid oma vanemaid sugulasi sagedamini vaatamas käima. See on nii imeline ja teeb mind väga õnnelikuks. Kujutage ette, kui mu Doris oleks teadnud, millisele fantastilisele teekonnale ta on kaasa aidanud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Sofia Lundberg, Stockholm, detsember 2017<o:p></o:p></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5xOLm_96Xijh1c4_l3NxTKh2WN_LulEhaWXWs8HGnXB8DbyHks9P7rOfKez1SpCwsANUy_qIed9tLaf5-jWDmGe1ZLwHa9uXNNuw0HaV49W9A9GzIVm-M43pyJql-n14n4eWJtEDWQN4/s1600/image002.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="383" data-original-width="575" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5xOLm_96Xijh1c4_l3NxTKh2WN_LulEhaWXWs8HGnXB8DbyHks9P7rOfKez1SpCwsANUy_qIed9tLaf5-jWDmGe1ZLwHa9uXNNuw0HaV49W9A9GzIVm-M43pyJql-n14n4eWJtEDWQN4/s320/image002.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-63715733759008691012016-11-15T09:09:00.000-08:002016-11-15T09:09:18.510-08:00<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhk0w4ARi1RD6GgrdbBtegzWoi21wToScYRO_0k6PkOj3AZlqistF7lU7IrkEpa1SWX-jODAkbXq0PSUnM-OrJ2BXlMXNtZ7TOMsNtv1Q2qD01-G6vKS2FyRrG-_aoMaJ3XUUm9eqUpoRA/s1600/GM.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhk0w4ARi1RD6GgrdbBtegzWoi21wToScYRO_0k6PkOj3AZlqistF7lU7IrkEpa1SWX-jODAkbXq0PSUnM-OrJ2BXlMXNtZ7TOMsNtv1Q2qD01-G6vKS2FyRrG-_aoMaJ3XUUm9eqUpoRA/s320/GM.png" width="320" /></a></div>
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-84100110755023314032016-06-02T03:00:00.000-07:002016-06-02T03:00:03.329-07:00Sillanpää ainulaadne looming ilmus 40 aasta järel taas eesti keeles Ilmar Palli järelsõna raamatule "Lõikuskuu"<br />
<br />
<div class="Pa2" style="text-align: justify;">
<span class="A7">„<i>Tahes tahtmata meenub Sillanpääd lugedes
Sibelius oma Finlandiaga… Tema nagu ei kõnni ainult Soome kaljudel, ei lendle
Soome lugematute järvede ja avarate laante kohal, vaid ta nagu suudab kõike
seda ka oma loomisvõime tampmasinasse heita, kust ta varsti tõuseb uuendatud,
mõõtmatuseni suurendatud kujul, täis kangelaste kisa ja inglite laulu.” </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6yBmgAtHAgpelUGnoDihEwzgGroYYFdUo98hPVL126Uf3IFyiH61lbNpDz96nMhCMGSCBWRqw8TXJ55vS-TttH5pVp6v2K4JL5kPO8wYbouoeiKoJzqPHCsG-TK7okYAGKUvotw-raPI/s1600/Sillanp%25C3%25A4%25C3%25A4.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6yBmgAtHAgpelUGnoDihEwzgGroYYFdUo98hPVL126Uf3IFyiH61lbNpDz96nMhCMGSCBWRqw8TXJ55vS-TttH5pVp6v2K4JL5kPO8wYbouoeiKoJzqPHCsG-TK7okYAGKUvotw-raPI/s320/Sillanp%25C3%25A4%25C3%25A4.jpg" width="232" /></a><span class="A7"><i>Nii kirjutas „naabrimees”
A. H. Tammsaare 1939. aastal ilma igasuguse kadedusvarjundita, siira imetluse
ja lugupidamisega hõimurahva sõnameistrile kõrgeima kirjandusalase – Nobeli
auhinna omistamise puhul. Ei kirjutanud moe pärast, lihtsalt suusoojaks. Pole
vast palju arvata, et suure soomlase hindamisel võime julgesti lähtuda oma
klassiku neist ja teistest headest ning lugupidavatest sõnadest ja mõtetest,
mis ta avaldas 1939. aastal Rahvalehe detsembrikuu 5. numbris pealkirja all „F.
E. Sillanpää – Nobeli laureaat”. Veel sealt: „Sillanpää on omaette looja, kel
oma eriline ilme, mida nii raske või hoopis võimatu on leida mujalt… Juba mõne
lehekülje järele piirab lugejat eriline õhkkond, mida tunned ainult siin. …
selles on midagi nii ainulaadset, et hakkab rõõm ja hea olla – rõõm, et
praegusel masinlikul nivelleerimisajajärgul on kellelgi veel oma nägu, oma
ilme, oma kõnetoon, oma arusaamine ja maitse…” </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Ometi saab tervelt
40 aastat mööda aastast, mil see „midagi nii ainulaadset” ehk Frans Emil
Sillanpää looming viimati Eestimaal trükivalgust nägi ja meie lugejal
Sillanpääst rõõm oli. Raamat kahe romaaniga ilmus nimelt 1975. aastal „Varamu”
sarjas. Siis ilmunud teosteks olid eesti keeles juba avaldatud ning Sillanpääle
otsustavalt kuulsust võitnud „Noorena uinunud” ja meistri viimane romaan „Inimelu
võlu ja vaev”. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Sellega oli ühtlasi
enamik Sillanpää loomingust naaberrahva keelde ja teadvusesse kantud. Ühe
väikese „võlaga”. Nimelt jäi Eesti kirjandushuvilisele endiselt avastamata
Soome suurvaimu eelviimane teos, lühiromaan „Lõikuskuu”. Sillanpää teoste
kohta on raske öelda, et mõni neist teistest silmnähtavalt „nõrgem” oleks,
meistripabereid vääriksid neist kõik. Küllap jäi „Lõikuskuu” eesti keeles
ilmumata eelkõige seetõttu, et tal oli õnnetus ilmale tulla hirmsal 1941.
aastal, mil inimeste meeli köitsid hoopis muud probleemid kui Sillanpää kaunid
põhjamaised looduspildid, millele võrdset maailmakirjandusestki raske leida. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Sillanpää vanemad
pärinesid mitte just teab millistest kõrgvaimu sfääridest, ent ometi hinnatud
talupojasoost. Isa oli Kauvatsalast pärit pops Frans Henrik Pransu Koskinen
(1851– 1921), n</i></span><span class="A7">-<i>ö rohujuuretasandilt pärines ka ema,
Hämeenkyrö teenijatüdruk Loviisa Vilhelmina Mäkelä (1848–1927). Sillanpää
lapsepõlves elati Hämeenkyrö Kierikkala külas Myllykolu nime kandvas
popsimajakeses. Pere kaks esimest last surid juba õige väikestena. 1895–1898
õppis Sillanpää Jumesniemi kirikukoolis, seejärel Haukijärve rahvakoolis,
õpetajaks poisi nõbu Hilja Tättälä. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Õppimine läks
sedavõrd libedasti, et vanemad otsustasid terase poisi Tamperesse keskkooli panna.
Isa oli vahepeal asutanud väikese pudupoe ning pere majanduslik olukord
paranes jõudsalt. Kooliskäik algas koos uue sajandiga Tampere Soome
reaallütseumis. Vanemad said teda toetada 1905. aastani, sestpeale pidi õppur
ise hakkama saama. Noormehe tähtsamaks toetajaks sai Tampere tehaseomanik
Henrik Liljeroos, kelle noorima poja koduõpetajaks Sillanpää oma viimasel
õpinguteaastal oli. Ühe suve jõudis kibelev kirjamehehakatis olla
suvereporteriks Tampere Aamulehti juures.Ülikooli uksed avanesid tema ees
Helsingis 1908. aastal. Toetajaiks seesama Liljeroos ja taluperemehed Raipala
ja Sotavalta. Alustas ta filosoofiateaduskonna füüsika</i></span><span class="A7">-<i>matemaatika
osakonnas sihiga saada arstiks. Õpingukaaslase Heikki Järnefelti kaudu tutvus
Sillanpää Heikki isa maalikunstnik Eero Järnefelti ja sedakaudu ka teiste oma
aja suurustega, nagu Juhani Aho, Pekka Haloneni ja Jean Sibelius. Võib arvata,
millise hoo andsid need kohtumised Sillanpää eneseteostusplaanidele. Kahjuks
sai sealt alguse ka Sillanpää alkoholismikalduvus, mis talle hiljem suureks
nuhtluseks oli. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Tervislikel
põhjustel Sillanpää õpingutee katkes. Need koolitunnid avaldasid hiljem siiski
suurt mõju Sillanpää hilisemale kirjanduslikule tegevusele. „Saagiks” jäi
võlgade kõrval moodne loodusteaduslik eluvaade. Sealt pärinevad tema
bioloogiline determinism ning vägivalla</i></span><span class="A7">-<i>ja sõjavastasus
ning usk sellesse, et loodusteadused lükkavad arenedes sellised atavistlikud
nähtused ajalukku. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Vanematekodu
Töllinmäe tagakambris hakkas sündima teoseid, kus ümbritsevad sotsiaalsed
pinged ja pisimaailma elamused said vabastava väljenduse. Sillanpää
kirjanikuelu algas, kui ta hakkas E. Syväri nime all saatma avaldamiseks
novelle ajakirjale Uusi Suometar. Neist esimene „Kodu hõlmast” avaldati 1915.
aastal. Edaspidigi said novellid positiivse vastuvõtu. Suure kirjastuse WSOY
tegevdirektor Jalmari Jänttile meeldisid Sillanpää kirjutised ning tema toel
valmis Sillanpää esikromaan „Elu ja päike”. Samal 1916. aastal, mil kirjanik
tutvus 17aastase Sigrid Salomäega (1897–1939), kes oli tulnud teenijaks
kirjaniku hämeenkyrölasest sõbra Eero Koskimehe Laitila ametitallu. Sigrid oli
pärit Raipala talu juurde kuulunud popsimajast. 1916. aasta septembris noored
abiellusid. Esiklaps Saara sündis 1917. aasta märtsikuus. Riburada järgnesid
veel seitse last: Esko (1919), Helmi (1921), Paula (1923), Eero (1924), Juhani
(1926), Heiki (1933) ja Kristiina (1938).<o:p></o:p></i></span></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Oma romaaniga
tõusis Sillanpää lausa raketina kirjandustaevasse. Valitsenud
stagnatsiooniatmosfääris vallutas romaan lugejaid oma suvemeeleolude, noorte
armastuse ja looduse hurmaga. Läbimurre oli lausa sensatsiooniline. Romaani
noored elasid oma suve teadmata midagi välismaailmast. Nende elu eesmärk näis
olevat kadunud. Nii elasid nad hetkele, otsides naudinguid ümbritsevast
loodusest ja erootilistest elamustest. Autor vaatas inimest uutmoodi, vahepeal
koguni musta putuka vaatenurgast. See nägemus oli darvinistlik,
revolutsiooniline ja vapustav. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Sõjakogemuste
põhjal hakkas Sillanpää 1918. aasta suve valgetel öödel kirjutama romaani „Vaga
viletsus”. See järgib pops Juha Toivola elu 1860. aastate näljahädast kuni
1918. aasta kevadeni, mil ta hukatakse massihaua serval süüdistatuna mõrvas,
mida ta pole korda saatnud. Kirjastaja jättis romaanist küll mõningaid osi
välja, kuid raamat avaldati juba 1919. aastal. Juba järgmisel aastal ilmus teos
rootsikeelsena ja kirjaniku tuntus Põhjamaades aina kasvas. Teos püüdis
näidata, miks vaikne rabajarahvas alustas verist mässu, mis autori meelest liig
toorelt alla suruti. Ta ärgitas valgete kättemaksuaktsioonide vastu teravat
poleemikat, mis kirjastaja tahtel romaani proloogist välja võeti. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Edust innustatuna
hakkas Sillanpää Hämeenkyrösse Vanaja külla ehitama endale ja perele Saavutuse
nime kandvat kirjanikuelamut, mille projekteeris Sillanpää sõber arhitektist
Bertel Strömmer. Maja sai valmis 1920. aasta jõuludeks, mil kirjanik võis oma
perega juba sinna sisse kolida. Ent ehitus jäi nii mõnegi koha pealt pooleli.
Ehitamine viis Sillanpää võlgadesse, neist vabanemine osutus ülimalt keerukaks.
Suvilas elati aastail 1920– 1925 ja 1927–1928. Edasi viibiti majas vaid suviti
ja ka jõulupühade ajal. 1928 jättis kohalik elektrifirma võlgade pärast Sillanpääd
vooluta. Saavutuse pimedusest koliti Tamperesse ja sealt aasta hiljem
Helsingisse. Närtsima kippusid ka loomingulised võimed, 1920. aastatel ilmutas
Sillanpää vaid novellikogusid ja lühiromaani „Hiltu ja Ragnar” (1923), mida
kirjanik ise oma parimaks teoseks pidas. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>1929 sai Sillanpää
kirjastajaks WSOY asemel Otava, kes tasus WSOYle Sillanpää võlad, lunastas
teoste õigused ja müümata teoste lao ning Saavutuse suvila. See kaup oli
kalleim üksikut kirjanikku puudutav leping Soomes (633 000 marka ehk 106 500
eurot). Kas sel või teisel põhjusel, aga kirjaniku loomisind asus vägevale
tõusuteele. Järjepannu ilmusid meistriteosed – „Noorena uinunud” (1931, eesti
keeles 1935), „Mehe tee” (1932, eesti keeles 1937), „Inimesed suveöös” (1934,
eesti keeles 1936). Neist esimene äratas imetlust ja hämmastust kõigis
Põhjamaades ning Saksamaal, Inglismaal, Hollandis, Itaalias ja koguni USAs.
Romaani kõrvutati häviva suguvõsa kirjeldusena Thomas Manni „Buddenbrookide” ja
John Galsworthy suurte eepostega. Inglise keelde tõlgiti teos juba 1933.
aastal, „Vaga viletsus” 1938 ja „Inimesed suveöös” 1966. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Igatahes hakati
Sillanpääd juba 1930. aastate algusest pidama Nobeli kirjandusauhinna üheks
tõsisemalt võetavaks kandidaadiks. Kirjanik ise püüdis seda asja edendada,
käies mitmel korral Rootsis, loomaks sidemeid sealsete kirjandusringkondadega. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Rootsi keelde
tõlgiti „Noorena uinunud” praktiliselt kohe ning rootsi ajakirjanduses puhkes
sama vaimustunud ülistus. Rootsi Akadeemias küpses mõte, et iseseisev Soome
vajaks tõsist kultuurilist tunnustust. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>„Mehe tee” kindlustas
Sillanpää positsiooni talupojaelu meisterliku kirjeldajana. Pärast Salmeluste
suguvõsa hävingut tahtis Sillanpää rääkida maisest, võimsast eluõnnest. Saatuslikuks
saab seal Ahrola Paavo tõmme oma noorusarmastuse Vormisto Alma vastu. Paavo
seiklused leskmehena Tussala rõõmsameelsete naiste metsaonnis ja Tamperes Amuri
hämarates kvartalites tekitasid ka vastuseisu: talupoja kuju polnud küllalt
terve ja esinduslik. Saksamaal tsenseeriti sealsest tõlkest Paavo joomaretke
kirjeldus – see ei sobinud kokku kujutlusega aaria talupojast. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>1933. aastal
Sillanpää veel Nobeli auhinda ei saanud, kuigi Rootsi ajakirjandus talle seda
pea üksmeelselt ennustas. Helsingi ülikooli soomestamine oli parajasti täies
hoos – vahendeid selleks ei valitud ning põlissoomlaste meeleavaldused
rootslaste vastu omandasid kohati jõhkra iseloomu. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Rootsi Akadeemia
proovis olukorda päästa kompromisslahendusega – Sillanpää olnuks üks kolmest
preemia saajast – rootslaste Jarl Hemmeri, Arvid Mörne või Emil Zilliacuse
kõrval. Ettepanek hääletusel ometi piisavat toetust ei leidnud. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Sillanpää
lüürilised maaelukujutised tipnevad eepilise sarjaga „Inimesed suveöös”.
Muusikast aina enam mõjutatud stiil tõuseb selles väikeses raamatus oma
kauneima väljenduseni. Peategelaseks on Soome valge suveöö. Kaunis öös juhtub
mõndagi: parvepoiss tapab kaaslase, lähedal sünnitab popsinaine, Teliranna
talu noortes tärkavad võimsad armutunded… </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Sillanpää vormilt
väikesed, ent sisult suured teosed tõlgiti kähku kümnetesse keeltesse, kuid
Nobeli auhind jäi taas saamata – 1935. aastal jäi see üldse välja andmata. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>1930. aastate
teisel poolel sai kirjanik tuntuks ka paremradikalismi ning diktaatorite
vastasena. 1938. aastal kirjutas ta Soome Sotsiaaldemokraadis ilmunud „Jõulukirja
diktaatoreile”, kus ta karmilt kritiseerib Hitlerit, Stalinit ja Mussolinit. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Kirjanduslikust
edust hoolimata kasvasid Sillanpää võlad aina kiirenevas tempos. Süvenes ka
vana alkoholiprobleem – ta võis juua korvi õlut ja pudeli konjakit päevas.
1939. aasta kevadel tabas kirjanikku uus hoop, tema naine Sigrid suri kopsupõletikku.
Sillanpää abiellus uuesti oma sekretäri Anna Armia von Herzeniga, kuid see suhe
ei kestnud kaua ja lahutati vaherahu ajal. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Kauaoodatud teade
Nobeli auhinna saamise kohta saabus Stockholmist Helsingisse 9. novembril
1939. Auhinna põhjendustes rõhutati Sillanpää teoste looduslüürilisust, üksikasjade
ületamatut kirjeldust ja psühhoanalüütilist inimkujutust. Hääletusel võitis
Sillanpää algul Šveitsis elavat Hermann Hesset, seejärel hollandlast Johan
Huizingat. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Kui Sillanpää
auhinda koos uue naise ja kolme lapsega vastu võtma sõitis, kukkusid pimendatud
maale juba pommid. Rootsi oli selle külalise jaoks otsekui valgustatud
paradiis. Sillamäe triumfikäik kulges välklampide sähvatuste, pidulike
õhtusöökide ja kõnede tähe all. Väsinud ja haiglane kirjanik jäi Rootsi puhkama
ja jõudu koguma. Ta naasis kodumaale nädal enne Talvesõja lõppemist. Sillanpää
loovutas oma kuldse Nobeli</i></span><span class="A7">-<i>medali Soomes
sõjaponnistuste heaks korraldatud väärismetalli korjandusele, järgides sellega
Selma Lagerlöfi eeskuju. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Hoolimata
saavutatud eesmärgist ja ülimast rahvusvahelisest tunnustusest tundis kirjanik,
et aeg on temast mööda libisemas. Tema kaks viimast romaani „Lõikuskuu” (1941)
ja „Inimelu võlu ja vaev” (1945, eesti keeles 1975) olevat ilmunud juba ilma
autoripoolse viimistluseta. Mõlemad on alkoholismi, väsimust ja elus pettumist
paljastavad aruanded, millel vaieldamatu seos kirjaniku enda toonase nukra
olemisega. Peategelaseks on kunstnik, ideaalid minetanud, abielu lämmatavasse
argipäeva uppunud ja sellest vabaneda ihkav erandlik isik, kes ei leia oma
lähedastelt mõistmist. Mõlemas teoses tehakse põgenemisretk minevikku, nooruse
kuldsetesse aastatesse ja püütakse tabada taas pettumust tekitanud
noorusarmastust. Mõlemas on ka surma ja hävinguga lõppev finaal. Selle
vastandiks on romaanide noortes küdev põhjatu bioloogiline usk tulevikku. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>„Lõikuskuu” on
kirjutatud rasketel aegadel nii Sillanpääle endale, soome rahvale kui ka kogu Euroopale.
Inimesena oli ta jäänud üksi pärast armastatud naise Sigridi surma. Üha enam
langes Sillanpää alkoholismi küüsi, olles justkui orav selles kuratlikus
rattas. Nii võib vabalt kujutleda Sillanpääd ennast „Lõikuskuu” peategelase,
kui siin selline üldse on, joodikust kanalivalvur Viktor Sundvalli
prototüübina. Kelle eeskuju kasutades on kirjanik maalinud meile pidi
Sundvalli vaevatud ja väsinud naisest Saimast? Romaanis on ta otsekui
kaassüüdlane oma mehe olukorras. Sillanpää ise näis oma naisest Sigridist
vägagi lugu pidavat. Oma mälestustes meenutab ta teda koguni erilise soojusega.
„See, mis noorena algas, oli tugev ja kindel.” </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Murtud mees jätkab:
„Sina oli kaheksa korda nurgavoodis, aga ma ei kuulnud kunagi, et sa oleksid
sellepärast nurisenud või midagi kurtnud.” Nagu Saimagi romaanis, oli ka Sigrid
pärit vaesevõitu perest. Nõnda on kiusatus otsida seoseid tugev, aga ei vii
ilmselt kusagile. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Elurõõmu(-võlu)
esindavad romaanis Tamperest külla sõitev, Viktorile nii lähedane
võõrastemajapidaja Maija Länsilehto ning enamik raamatu noortest tegelastest:
sulaspoiss Taave, temas armastuse sütitav Viktori vanem tütar Tyyne, teenijatepaar
Mauno ja Iita. Saatused sõlmuvad ja lagunevad paikkonda tabava vägeva
äikesetormi saatel. Pärast seda pole selles maanurgas enam miski endine.
Inimene ja loodus on heas ja halvas kokku sulanud vägevaks tervikuks. Sõnade
tagant võib taas, nagu Sillanpääl ikka, kosta muusikat, ülemlaulu põhjamaisele
loodusele. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Romaan inspireeris
Soome üht tuntuimat filmiloojat Matti Kassilat (1924) selle põhjal filmi looma.
Film osutus menukaks, „tuues sisse” tervelt kuus Soome kõrgeimat filmiauhinda
ehk Jussi kuju. Sillanpääga proovis Kassila kätt üle 30 aasta hiljemgi, kui
linale tuli tema ekraniseering meistri luigelaulust ehk romaanist „Inimelu
võlu ja vaev”. Edu saatis sedagi ponnistust. </i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>„Lõikuskuu”
ilmumise ajal oli kirjanik viidud sundravile Kammio haiglasse, kuhu ta jäi
paariks aastaks. Siis asus ta elama oma tütre Saara Kuituneni perekonda. Sillanpää
hooldajaks sai tema vana sõber Kustaa Vilkuna. Sillanpää olemine korraldati
Otava kirjastuse abiga nõnda, et ta võis elada elu lõpuni majandusmuredeta.
1950. aastatest elas Sillanpää tütre kodumajas Helsingi Herttoniemis, suved aga
veetis koduses Hämeenkyrös.</i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Haiglast ilmus
avalikkuse ette muutunud Sillanpää: vägeva habemega rumm</i></span><span class="A7">-<i>mütsi
kandev Taata, kirjanduslik patriarh ja suurpere vanaisa. Ta hakkas regulaarselt
raadios oma tekste lugema ja Taata jõulujutlustest sai iga</i>-<i>aastane
rituaal kuni tema surmani välja. Sillanpää suri Mehiläise haiglas 75aastasena
1964. aasta juunikuu algul. Ta maeti Hämeenkyrö vanale kalmistule.</i></span><o:p></o:p></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7"><i>Pärast pikka ja
avalikult tähistatud karjääri tabas Sillanpää järelreputatsiooni tugev
langusjärk. Meenutuskirjutistes 1964. aastal jäeti hüvasti kogu ajastuga, mida
maaelu väärtused olid esindanud. Sillanpää kuulus tollesse kaduvasse maailma.
Üha sagedamini seostati teda tundmatute Nobeli laureaatide küsitava
seltskonnaga. Pärast teist maailmasõda ununes ta nimi Euroopas kiiresti.</i></span></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<span class="A7" style="text-indent: 11pt;"><i>Ent tema
jutustajaoskusel on tänini oma truud sõbrad. Sillanpää avastaja on tavaliselt
oma leiust tihtipeale kaua vaimustunud. Hämmastunud lugejaid ilmub siit</i></span><span class="A7" style="text-indent: 11pt;">-<i>sealt
laiast ilmast kogu aeg. Meil soomlaste naabrite ja hõimuvelledena lasub lausa
kohustus ühe nende kirjanduse suurima esindaja looming tervikuna uuesti välja
anda, olemasolevate tõlgete ilmumisest on möödunud liialt palju aastaid.
Valitseb oht võõranduda nii Sillanpääst kui ka ühes temaga suurest osast soome
kirjandusest ja kultuurist üldse. Loodetavasti kujuneb käesolev raamatuke
esimeseks sammuks klassiku taasavastamisel Eestis.</i></span></div>
<div class="Pa3" style="text-align: justify; text-indent: 11.0pt;">
<o:p></o:p></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-55330727618289871022016-05-24T08:55:00.001-07:002016-05-24T09:01:18.066-07:00Valerie Fritsch - Austria kirjanduse tõusev täht<div class="MsoNormal">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3JXvOf3hnBnuXRSIRwIRSSvbqTEgXK0-ZLPkbKRMd25aTlzapfIDwPKNZ_ftWsxRg04NuCHQSERPNk5675gQ2MB5ef2AAohoakzMI4EdYQdek7GUFrC0H0Pit-6X8_dq5qOIWVbvinZw/s1600/Winteri-aed_kaas_veeb+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3JXvOf3hnBnuXRSIRwIRSSvbqTEgXK0-ZLPkbKRMd25aTlzapfIDwPKNZ_ftWsxRg04NuCHQSERPNk5675gQ2MB5ef2AAohoakzMI4EdYQdek7GUFrC0H0Pit-6X8_dq5qOIWVbvinZw/s320/Winteri-aed_kaas_veeb+%25281%2529.jpg" width="224" /></a>Valerie Fritsch sündis 1989. aastal Grazis, õppis
fotograafiat ja töötab fotokunstnikuna. Noor kirjanik on tõeline maailmarändur
– kuus kuud aastast reisib ta mööda maailma ringi.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Neljapäeval, 5. mail kel 17.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kirjandusfestival Prima Vista esitleb: noor austria kirjanik
Valerie Fritsch ja tema romaani “Winteri aed” (Eesti Raamat, tlk Terje Loogus)
esitlus. Külalisega vestleb Kristel Kaljund.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Vestlus on saksa keeles järeltõlkega eesti keelde. Koostöös
Austria Suursaatkonnaga.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Valerie Fritschi debüütromaan „VerkörperungEN“
(„Kehastumised“) ilmus 2011, aasta hiljem järgnes fotodega reisiraamat „Die
Welt ist meine Innerei“ („Maailm on minu sisikond“). 2015. aastal ilmunud
romaan „Winters Garten“ (“Winteri aed”) osutus tõeliseks läbimurdeteoseks ja
valiti Saksa Raamatuauhinna 20 nominendi sekka. Maineka Ingeborg Bachmanni
auhinna konkursil võitis Valerie Fritsch 2015. aastal publikupreemia.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Fritschi talent avaldub juba reisikirjade raamatus „Maailm
on minu sisikond“, mis on äärmiselt poeetiline sõna ja imepäraste piltide
süntees. Raamat koosneb kirjadest kodustele Etioopiast, Peruust, Taist,
Madagaskarilt, Moskvast, Havannast ja mujalt.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
„Winteri aed“ võeti saksa keeleruumis kolleegide, kriitikute
ja meedia poolt soojalt vastu. Eelkõige kiideti autori külluslikku ja kaunist
keelekasutust, autorit ennast aga on kutsutud kirjanduse popstaariks. Fritschi
kohati arhailine, rikas ja lopsakas keel seisab justk<o:p></o:p></div>
ui väljaspool aega.
Romaani on nimetatud võimsaks, sensatsiooniliseks, poeetiliseks ja karmiks.<br />
<div class="MsoNormal">
Romaani peategelase Anton Winteri lapsepõlv möödub
idüllilises aiakoloonias, kus loodus on lopsakas, kõik kasvab ja õitseb.
Looduse loomuliku osana on aias õitsemise kõrval kogu aeg kohal ka surm,
lagunemine ja kõdunemine.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Edasi viib autor lugeja maailmalõpu ootuses mereäärsesse
linna, kus valitseb kaos. Tänavatel liiguvad marodööritsevad lastejõugud ja
vabadusse pääsenud tsirkuseloomad, linnast välja suunduvad põgenikevoorid,
peaaegu kõrvuti toimuvad massienesetapud ja -laulatused. Vahepeal on möödunud
üle 20 aasta ja juba 40ndates aastates Anton Winter armub keset koost lagunevat
maailma elus esimest korda.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kriitikud on märkinud, et apokalüpsist pole kunagi nii
poeetiliselt kirjeldatud, aga sisuliselt huvitab Fritschi, mis juhtub inimesega
tulevikulootuseta maailmas ning mis aitab inimesel jääda inimeseks. Lisaks on
tema kõigi raamatute domineeriv teema inimese keha, selle muutumised ja kaduvus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Linda Jahilo<o:p></o:p></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-15303420330019515072016-03-20T11:17:00.005-07:002016-03-22T12:57:26.187-07:00Ruth Rendelli uus raamat<div class="MsoNormal">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4zsWQY1-nsZEO1jEee0_RL72iys55T7M-JWosNXEdllaYZBSEr-CqWzH60JkJNStYty2Hf3QgaJiHCuX-VfD_oMU9bOjdNLeaaK41pK8ntj4vbmiNZ2pfoOz3jPZvpMlCmguh0Cy70g0/s1600/Pimedad+nurgatagused+kaaned.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4zsWQY1-nsZEO1jEee0_RL72iys55T7M-JWosNXEdllaYZBSEr-CqWzH60JkJNStYty2Hf3QgaJiHCuX-VfD_oMU9bOjdNLeaaK41pK8ntj4vbmiNZ2pfoOz3jPZvpMlCmguh0Cy70g0/s320/Pimedad+nurgatagused+kaaned.jpg" width="222" /></a></div>
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Kui Carl Martini isa sureb, pärib poeg maja rikkas ja
trendikas Londoni linnajaos. Carl, noor algaja kirjanik, vajab siiski raha ja
üürib ülakorruse korteri esimesele soovijale, loomaarsti assistendile Dermot
McKinnonile. See oli Carli esimene saatuslik viga. Teine viga oli hoida alles
isa pentsik kollektsioon arstimeid, kaasa arvatud tervisele ohtlikud
dieeditabletid, mis ta leidis rohukapist. Viga oli ka nende müümine kaaluga
kimpus olevale näitlejannale, kes seeläbi sureb. Tehingust teadlik Dermot
haarab kinni võimalusest ja hakkab Carlilt välja pressima, keeldudes talle üüri
maksmast ning ähvardades naise surma põhjuse avalikustada. Moraalselt ahistatud
ja pidevas hirmus elav Carl kaotab pinna jalge alt ja vajub üha sügavamale
lootusetusse, suutmata vastu astuda saatanlikule vaenlasele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">„Pimedad nurgatagused” jäi Rendelli viimaseks
teoseks.<o:p></o:p></span></div>
<div style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; margin-bottom: 10px; margin-top: 5px; padding: 0px;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Inglise nüüdisaegse krimikirjanduse suurkuju Ruth Rendelli
(1930–2015) teostest on varem ilmunud:<o:p></o:p></span></div>
<br />
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=942" style="text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: "verdana" , sans-serif;">Kurtide linna ööbik</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=920" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Naabritüdruk</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=889" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Lapse laps</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=883" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Majateenijate kaitsepühak</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=826" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Kolmteist astet allapoole</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=753" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Koletis karbis</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=709" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Sünnipäevakingitus</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=689" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Portobello</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=641" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Neetud tee</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=601" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Uinunud elu</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=518" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Minotauros</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=516" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Ahvatlev vesi</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=512" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Looritatu</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=504" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Lapsukesed metsas</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=499" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Aadam ja Eeva ja Näpista Mind</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=279" style="text-decoration: none;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;">Korstnapühkija poeg</span></a></li>
</ul>
<ul>
<li><span style="font-family: "verdana" , sans-serif; text-decoration: none;"><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=248" style="text-decoration: none;">Lukustatud tänav</a></span></li>
</ul>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif;"><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;"><span style="font-size: x-small;"><br /></span></span></span>
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif; font-size: x-small;"><br style="font-family: Verdana, sans-serif;" /></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-18788716133777933372016-02-22T05:22:00.005-08:002016-03-20T11:25:51.222-07:00Thomas Hettche „Paabulindude saar”<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Wa8RfJeeZY7o-7rKohVX_0HQIPruy9VByAM_6DdDglgz1Lb1ivUecb-Q9gBLakRNNzq_JY2VhK0MSQ8NZemWPRcSBa4U5cNRuDHX8mE0V9F9KAYLso44UR0CSkeyWLcuGvI_CJOA7zQ/s1600/Thomas_Hettche.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5Wa8RfJeeZY7o-7rKohVX_0HQIPruy9VByAM_6DdDglgz1Lb1ivUecb-Q9gBLakRNNzq_JY2VhK0MSQ8NZemWPRcSBa4U5cNRuDHX8mE0V9F9KAYLso44UR0CSkeyWLcuGvI_CJOA7zQ/s320/Thomas_Hettche.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">Thomas Hettche (Deutsch-Israelische Literaturtage </span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "times new roman" , serif; line-height: 115%;"><span style="font-size: x-small;">26.
IV 2012). Heinrich-Böll-Stiftung</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;">Thomas Hettche, sündinud 1964 Treisis Rheinland-Pfalzi liidumaal, elab Berliinis. Õppinud ülikoolis germanistikat ja filosoofiat, on ta aastast 1992 vabakutseline kirjanik, lisaks sellele kirjutanud ajalehtedele Frankfurter Allgeimeine Zeitung ja Neue Züricher Zeitung, olnud maineka Ingeborg Bachmanni kirjandusauhinna žürii liige, kirjandusliku online-antoloogia NULL väljaandja ja mitmes ülikoolis poeetikakursuse külalisdotsent. 2015 valiti Hettche Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung) liikmeks.</span><br />
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;">Hettche esimene romaan „Ludwig peab surema” (Ludwig muß sterben) ilmus 1989 ning pälvis kohe Robert Walseri nimelise kirjandusauhinna (Robert Walser-Preis). 2001 ilmunud „Arbogasti juhtum” (Der Fall Arbogast), mis põhineb 1950ndatel 14 aastat süütult vangis istunud mehe lool, on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde. 2006 jõudis Saksa Kirjandusauhinna (Deutscher Buchpreis) kuue finalisti hulka ehk nn Short List’i tema teos „Millest me oleme tehtud” (Woraus wir gemacht sind). 2014 oli sama auhinna finalistide seas ka „Paabulindude saar” (Pfaueninsel).</span><br />
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;"><br /></span>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkZrYULs3x_EpjpmHWFe8WrI6h3FhM1e_jtiKiYsMOtOtUEwZmNSJU3T8sEq4E9TW7BRuJsvC8SKDuADXJUUNdGsAeesjo6E9l_jm5h9ORgS8IAYv0iCHcMisDxVMc4qXccaVGR050XeE/s1600/PAABULINDUDE+SAAR+Kaas+14.01.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="214" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkZrYULs3x_EpjpmHWFe8WrI6h3FhM1e_jtiKiYsMOtOtUEwZmNSJU3T8sEq4E9TW7BRuJsvC8SKDuADXJUUNdGsAeesjo6E9l_jm5h9ORgS8IAYv0iCHcMisDxVMc4qXccaVGR050XeE/s320/PAABULINDUDE+SAAR+Kaas+14.01.jpg" width="320" /></a><span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;">Lisaks eelnimetatuile on Hettchet tunnustatud mitmete saksa kirjandusstipendiumite ja -preemiatega. Romaani „Paabulindude saar” eest pälvis ta Wilhelm Raabe nimelise kirjandusauhinna (Wilhelm Raabe-Literaturpreis) ja Baieri Raamatuauhinna (Bayerischer Buchpreis). 2015 peeti teda Solothurni kirjandusauhinna (Solothurner Literaturpreis) vääriliseks; selle Šveitsi auhinnaga tunnustatakse saksakeelsete autorite silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi üldiselt, kuid muu hulgas tõsteti esile ka „Paabulindude saart”: „Thomas Hettche uusim romaan on kahtlemata meistriteos.</span><br />
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;">Kääbuskasvulise „lossipreili” Marie Strakoni traagiline lugu Preisi õukonna idüllilisel lustsaarel on ühtaegu subtiilne ja kaasahaarav. See Berliini perifeeria romantilise unelma kirjeldus on Hettchel loodud virtuooslikkusega, mis ühendab stilistiliselt briljantset ajaloolist tausta ja selle reflekteerimist nüüdisajal.”</span><br />
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "trebuchet ms" , sans-serif;">Thomas Hettche teostest on eesti lugejale varem tuttav romaan „Isade armastus” (Die Liebe der Väter, 2010, eesti k 2013, tlk Piret Pääsuke).</span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-53004929738523016182015-06-11T02:17:00.001-07:002016-02-22T05:24:57.335-08:00<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Mäleta mind sellisena</h2>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHw4qq-YBflYZmtD0F1Akro2Wfh_AUGv4SFsxSdHTzjgTcW-bhHSR0cn8Fmsid1X54d2km_6Q6XIEiW3pth8eLb6TFoAuzQ-Epop06xO7QNgxIZQb2XxUuLyvZQ_iiS4G1qMGEVg5DOjM/s1600/M%25C3%25A4leta.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHw4qq-YBflYZmtD0F1Akro2Wfh_AUGv4SFsxSdHTzjgTcW-bhHSR0cn8Fmsid1X54d2km_6Q6XIEiW3pth8eLb6TFoAuzQ-Epop06xO7QNgxIZQb2XxUuLyvZQ_iiS4G1qMGEVg5DOjM/s320/M%25C3%25A4leta.jpg" width="223" /></a><span style="font-family: "verdana" , sans-serif;"><i>Sabine Durrant</i></span><br />
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Aasta pärast oma mehe Zachi surma läheb allaheitlik ja ebakindel Lizzie nende Cornwalli maamajja, mille läheduses Zach autoõnnetuses hukkus. Oma üllatuseks leiab ta õnnetuse põhjustanud puu küljest kimbu liiliaid. Maamaja üksinduses ja ka hiljem koju Londonisse naastes hakkab Lizzie’s pead tõstma aga hirmutav kahtlus – kas Zach on ikka surnud või jälgib taamalt iga naise sammu? Kas mees oli üldse olnud selline, kelleks armastav naine oli teda pidanud? Kinnitust leiab taas kord tõdemus, et iga inimene on teise jaoks mõistatus.<span style="font-size: 10.84px;"> </span></span></div>
<div>
<span style="font-family: "verdana" , sans-serif;"><span style="font-size: 10.8400001525879px;"><br /></span></span></div>
<div>
<b style="background-color: white; color: #222222; font-family: Verdana, sans-serif; line-height: 18.4799995422363px;">Osta raamat kirjastuse hinnaga: </b><span style="background-color: white; font-family: "verdana" , sans-serif; line-height: 18.4799995422363px;"><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=936" target="_blank"><span style="color: blue;">Mäleta mind sellisena</span></a></span></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-38685013262882664512015-06-05T04:08:00.001-07:002015-06-11T02:07:41.851-07:00<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Liesel. Ühe parunessi kadunud maailm</h2>
<div>
<div class="MsoNormal">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdM1SHpcwuKkrP_D7jXhMa6HY0KfnQmXKSSZkeNKnC3xYkCpqCNPNu7xcyjYSc25eDZmbWxkopoKD8ISEx2B9byvSwgfxPk5W21QySKlK4UdEB1VNXegUtVxL_TslGY2Zy4CDc2y9MhpQ/s1600/Lieseli+kaas.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdM1SHpcwuKkrP_D7jXhMa6HY0KfnQmXKSSZkeNKnC3xYkCpqCNPNu7xcyjYSc25eDZmbWxkopoKD8ISEx2B9byvSwgfxPk5W21QySKlK4UdEB1VNXegUtVxL_TslGY2Zy4CDc2y9MhpQ/s320/Lieseli+kaas.jpg" width="218" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Romaani inspireerijaks on olnud autori kodukandimõis, selle
maastikud ning mõisa viimased asukad, eriti paruness Elisabeth, kes oli 1919. a
juunis Eestist lahkudes hellas eas neiu ja elas seda väga valuliselt läbi.
Ajalooõpingud sõdadevahelisel Saksamaal ja järgnevad elukeerised üksnes
süvendasid tema nostalgiat ning armastust kogu Liivimaa ja kaotatud kodu vastu.
Seitsekümmend aastat hiljem, uute võimaluste avanedes, võtab vanadaam ette
siiasõidu, lootuses kaht aega ühendada, paraku leiab ta end vaid oma Aja
varemetelt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="background-color: white; color: #222222; line-height: 18.4799995422363px;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><b>Osta raamat kirjastuse hinnaga:</b> </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=934" target="_blank"><span style="color: blue;">Liesel. Ühe parunessi kadunud maailm</span></a></span></div>
</div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-56593174144442352612015-06-01T22:53:00.000-07:002015-06-11T02:06:36.845-07:00<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtpRGv3D18YaS0L6-5a9-t1iFUgLBGzW3I9ObXkHf79LROTLCp2St-toqdhyzshkUc4N72sCbRQ32pUy7dwg844XweQLlMZQqVaewCnq8DMlRCz97dDGTw7WroIY_YzU2JrKqEf9oS1iI/s1600/a+world+elsewhere_est_.jpeg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtpRGv3D18YaS0L6-5a9-t1iFUgLBGzW3I9ObXkHf79LROTLCp2St-toqdhyzshkUc4N72sCbRQ32pUy7dwg844XweQLlMZQqVaewCnq8DMlRCz97dDGTw7WroIY_YzU2JrKqEf9oS1iI/s1600/a+world+elsewhere_est_.jpeg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtpRGv3D18YaS0L6-5a9-t1iFUgLBGzW3I9ObXkHf79LROTLCp2St-toqdhyzshkUc4N72sCbRQ32pUy7dwg844XweQLlMZQqVaewCnq8DMlRCz97dDGTw7WroIY_YzU2JrKqEf9oS1iI/s320/a+world+elsewhere_est_.jpeg" width="244" /></a><br />
<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Kõik see maailm. Ameeriklanna sõjaaegsel Saksamaal</h2>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">See on raamat Armastusest ja Sõjast, ühekorraga nii tõsielusaaga kui ka romaan. Teos puudutab riivamisi Eestitki, sest üks peategelasi – Heinrich – pärineb siinkandis tuntud Hoyningen-Huene aadlisuguvõsast. Aga sündmustiku keskmes on ameeriklanna Aimée, Heinrichi lesk, tema meeleheitlik põgenemisteekond kuue lapsega kapituleeruval Saksamaal, et mitte jääda Vene vägede meelevalla alla.</span><br />
<br style="font-family: Verdana, sans-serif;" />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sigrid MacRae (s 1942) on noorim neist kuuest lapsest. Ise küll neid sündmusi mäletamata on ta mitmesuguste materjalide põhjal suutnud luua haruldaselt tunderikka teose oma vanematest ning halastamatu, detailirohke lähivaate viimase sõja sündmustest.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Lugejat jääb seirama tunne, et „Kõik see maailm“ on otsekui hoiatus ajaloo kordumisele nüüdsel ähvardaval ajal.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kuula järjejuttu. <a href="http://vikerraadio.err.ee/v/jarjejutt/saated/6fb863ba-fc58-43a9-abcd-fe8c987cb9b0" target="_blank"><span style="color: blue;">Sigrid MacRae „Kõik see maailm” Vikerraadios</span></a></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><b>Osta raamat kirjastuse hinnaga:</b> </span><span style="color: blue; font-family: Verdana, sans-serif;"><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=931" style="font-family: Verdana, sans-serif;" target="_blank">Kõik see maailm. Ameeriklanna sõjaaegsel Saksamaal</a></span><br />
<br />Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-67530792278799268402015-05-30T11:37:00.000-07:002015-06-11T03:33:32.197-07:00<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Omavoli: Romaan ühest armastusest</h2>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxehm6kj1nJilKbllcEHvY6OFOl-c2WqXM29d5bcgZWwCLGPSuza6HZIctS59b5DXprJFhI6zQKw3PDrtJ9oVqEPupitNuXxyI4Ni1BeF2bcaCoKzRXouIHzIhj-KZLd5atGpOHCXPgNE/s1600/Omavoli+-+REKLAAM.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxehm6kj1nJilKbllcEHvY6OFOl-c2WqXM29d5bcgZWwCLGPSuza6HZIctS59b5DXprJFhI6zQKw3PDrtJ9oVqEPupitNuXxyI4Ni1BeF2bcaCoKzRXouIHzIhj-KZLd5atGpOHCXPgNE/s320/Omavoli+-+REKLAAM.jpg" width="216" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Rootsi kirjaniku L. Anderssoni (s 1970) viies romaan, mis pälvis kohe ilmumise järel (2013) prestiižika Augustpriseti. Tegemist on omapärase ja enda vastu väga nõudliku autoriga, stilistiga, kes rikastab sarja „Põhjamaade romaan“ kaasaegset suunda. Raamatu keel on imeline, hästi lihvitud ja iga sõna kaalutud.</span><br />
<br style="font-family: Verdana, sans-serif;" />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Romaani peategelaseks on nooremas keskeas Ester, poetess ja esseist, kes on armunud videokunstnik Hugosse, kuigi mees suhtub temasse üsna tõrjuvalt, pakkudes naisele vaid pealiskaudset suhet. See on raamat kõigile, kes on kunagi armunud olnud kellessegi, kes ei ole väärt armastust.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><b>Osta raamat kirjastuse hinnaga:</b> </span><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=929" style="font-family: Verdana, sans-serif;" target="_blank"><span style="color: blue;">Omavoli: Romaan ühest armastusest</span></a>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-69106035559782595522015-05-25T03:37:00.000-07:002015-06-11T03:38:44.201-07:00<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Kripeldus</h2>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ZtNbAHFU-bSYuYZONq-ZI6C4ZD0yeHfoBnKjBuaSrkUMQFWugy4pVzdKCP5FY34lRRqxIh4t5103oRP9i_BCSGzrAZmBaKWp1juIJOAywIGjF5QCxJEnhLnzN1BkcN732jdGAbcsiL0/s1600/kripeldus.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_ZtNbAHFU-bSYuYZONq-ZI6C4ZD0yeHfoBnKjBuaSrkUMQFWugy4pVzdKCP5FY34lRRqxIh4t5103oRP9i_BCSGzrAZmBaKWp1juIJOAywIGjF5QCxJEnhLnzN1BkcN732jdGAbcsiL0/s320/kripeldus.jpg" width="224" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><i>Sabine Durrant</i></span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Romaani peategelane Gaby Mortimer on noor edukas televisiooniajakirjanik, kes on rahul oma perekonnaelu ning suhtluskonnaga. Ent ühel hommikul lööb algul kõrvalisena näiv juhtum tema suurepärase tasakaalu ja turvalisuse segamini ning Gaby kistakse sündmuste keerisesse, kus naine, keda hakatakse kahtlustama mõrvas, saab paraku loota vaid iseendale, et süüdistusi tõrjuda ja oma süütust tõestada.<br />„Kripeldus“ on mõtlemapanev psühholoogiline triller, milles autor kutsub lugejat justkui samastuma peategelase väljapääsmatu olukorraga, tema hingeheitlustega. Ja see näib tal õnnestuvatki. Ent alles romaani lõpus selgub, et ta on suutnud lugejat suurepäraselt eksitada... </span></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<b style="background-color: white; color: #222222; font-family: Verdana, sans-serif; line-height: 18.4799995422363px;">Osta raamat kirjastuse hinnaga: </b><span style="background-color: white; font-family: Verdana, sans-serif; line-height: 18.4799995422363px;"><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=886" target="_blank"><span style="color: blue;">Kripeldus</span></a></span>Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2218137278739681289.post-36146835250476051072014-11-20T02:42:00.000-08:002015-06-13T03:07:26.827-07:00<h2 style="background-image: inherit; border-style: none; border-width: 0px; color: #5d81bd; font-family: Verdana, sans-serif; margin: 5px 0px 10px; padding: 0px;">
Leitud</h2>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-5HSp6msKQnDVg9xjzuBtg_Eu-wJrll-rI1kNHqt-LOF3ZB5VxPj0qVEaCb_Ce_qol7CW9F9CPXwfQ2-F2fRLX1ax5zxI3c0KQJ7QlHtY-Ex-TEQyGHRPK46XzQJva86FtIpeanZMrfk/s1600/Leitud.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-5HSp6msKQnDVg9xjzuBtg_Eu-wJrll-rI1kNHqt-LOF3ZB5VxPj0qVEaCb_Ce_qol7CW9F9CPXwfQ2-F2fRLX1ax5zxI3c0KQJ7QlHtY-Ex-TEQyGHRPK46XzQJva86FtIpeanZMrfk/s320/Leitud.jpg" width="209" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><i>Luc Bossi, Isabelle Polin</i><br />Clara, kahekümne viie aastane kunstiteaduste üliõpilane, leiab oma konspektide vahelt sedelikese "Ma leidsin su". Arvates, et see on kellegi rumal nali, näitab ta sõnumit oma elukaaslasele, neuroloog François'le, kes ehmub tõsiselt. Ta avaldab Clarale saladuse, mida tal on raske tunnistada: François oli varem teadlane uurimisinstituudis, kus tegeldi traumajärgsete mäluhäirete raviga, ja Clara oli seal tema patsient. Üheksa aastat tagasi mõrvati Clara isa ja mõrvar röövis Clara. Kui tüdruk mõni aasta hiljem põgenema pääses, oli ta mõistus nii sassis, et tema vaimse tervise huvides tuli tema mälust traumaatilised sündmused kustutada ja asendada väljamõeldud, kuid helgete mälupiltidega.<br />Nüüd, kui ahistaja on talle jälile jõudnud, peab mõrvari leidmiseks taastama Clara mälestused eelnenud elust. Algab ootamatu ja julm peitusemäng mälu ja mälestuste keerdkäikudes, kus põimuvad pettekujutelmad ja tegelikkus, ning Clara ei teagi enam, kas ta peab rohkem kartma oma minevikku või seda, mis ootab ees.</span><br />
<b style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></b>
<b style="font-family: Verdana, sans-serif;">Tutvustused:</b></div>
<div>
<h2 class="entry-title" style="font-stretch: normal; margin: 0px; padding: 0px 0px 4px;">
<ul>
<li><a href="https://lugemissoovitus.wordpress.com/2014/12/01/luc-bossi-ja-isabelle-polin-leitud/" target="_blank"><span style="color: #6aa84f; font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small; font-weight: normal;">Luc Bossi ja Isabelle Polin “Leitud”</span></a></li>
<li><a href="http://epl.delfi.ee/news/martinson/raamatublogi-inimvaim-on-salaparane-ja-manipuleeritav?id=71698483" style="background-color: white;" target="_blank"><span style="color: #6aa84f; font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small; font-weight: normal;">Inimvaim on salapärane ja manipuleeritav</span></a></li>
<li><span style="color: #93c47d; font-size: small; font-weight: normal;"><span lang="FI"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><a href="http://palamuserk.blogspot.com/2015/02/nadala-raamat-luc-bossi-ja-isabelle.html" target="_blank">Nädala raamat:
Luc Bossi ja Isabelle Polin. </a></span></span><span lang="SV"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><a href="http://palamuserk.blogspot.com/2015/02/nadala-raamat-luc-bossi-ja-isabelle.html" target="_blank">Leitud</a></span></span></span></li>
<li><a href="http://kultuuritarbija60.blogspot.com/2014/12/luc-bossi-isabelle-polin-leitud.html" target="_blank"><span style="color: #6aa84f; font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small; font-weight: normal;">Luc Bossi. Isabelle Polin. "Leitud".</span></a></li>
<li><a href="http://lugemisarhiiv.blogspot.com/2015/02/l-bossi-i-polin-leitud.html" target="_blank"><span style="color: #6aa84f; font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small; font-weight: normal;">L. Bossi, I.Polin "Leitud"</span></a></li>
</ul>
</h2>
</div>
<div>
<span style="background-color: white; color: #1b1b1b;"><br /></span></div>
<div>
<span style="background-color: white; line-height: 18.4799995422363px;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><b style="color: #222222;">Osta raamat kirjastuse hinnaga: </b><a href="http://www.eestiraamat.ee/pood.php?p=productsMore&iProduct=904" target="_blank"><span style="color: blue;">Leitud</span></a></span></span></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/04939855970095123422noreply@blogger.com0