Thomas Hettche „Paabulindude saar”

Thomas Hettche (Deutsch-Israelische Literaturtage 

26. IV 2012). Heinrich-Böll-Stiftung

Thomas Hettche, sündinud 1964 Treisis Rheinland-Pfalzi liidumaal, elab Berliinis. Õppinud ülikoolis germanistikat ja filosoofiat, on ta aastast 1992 vabakutseline kirjanik, lisaks sellele kirjutanud ajalehtedele Frankfurter Allgeimeine Zeitung ja Neue Züricher Zeitung, olnud maineka Ingeborg Bachmanni kirjandusauhinna žürii liige, kirjandusliku online-antoloogia NULL väljaandja ja mitmes ülikoolis poeetikakursuse külalisdotsent. 2015 valiti Hettche Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung) liikmeks.

Hettche esimene romaan „Ludwig peab surema” (Ludwig muß sterben) ilmus 1989 ning pälvis kohe Robert Walseri nimelise kirjandusauhinna (Robert Walser-Preis). 2001 ilmunud „Arbogasti juhtum” (Der Fall Arbogast), mis põhineb 1950ndatel 14 aastat süütult vangis istunud mehe lool, on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde. 2006 jõudis Saksa Kirjandusauhinna (Deutscher Buchpreis) kuue finalisti hulka ehk nn Short List’i tema teos „Millest me oleme tehtud” (Woraus wir gemacht sind). 2014 oli sama auhinna finalistide seas ka „Paabulindude saar” (Pfaueninsel).


Lisaks eelnimetatuile on Hettchet tunnustatud mitmete saksa kirjandusstipendiumite ja -preemiatega. Romaani „Paabulindude saar” eest pälvis ta Wilhelm Raabe nimelise kirjandusauhinna (Wilhelm Raabe-Literaturpreis) ja Baieri Raamatuauhinna (Bayerischer Buchpreis). 2015 peeti teda Solothurni kirjandusauhinna (Solothurner Literaturpreis) vääriliseks; selle Šveitsi auhinnaga tunnustatakse saksakeelsete autorite silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi üldiselt, kuid muu hulgas tõsteti esile ka „Paabulindude saart”: „Thomas Hettche uusim romaan on kahtlemata meistriteos.

Kääbuskasvulise „lossipreili” Marie Strakoni traagiline lugu Preisi õukonna idüllilisel lustsaarel on ühtaegu subtiilne ja kaasahaarav. See Berliini perifeeria romantilise unelma kirjeldus on Hettchel loodud virtuooslikkusega, mis ühendab stilistiliselt briljantset ajaloolist tausta ja selle reflekteerimist nüüdisajal.”

Thomas Hettche teostest on eesti lugejale varem tuttav romaan „Isade armastus” (Die Liebe der Väter, 2010, eesti k 2013, tlk Piret Pääsuke).

Mäleta mind sellisena

Sabine Durrant
Aasta pärast oma mehe Zachi surma läheb allaheitlik ja ebakindel Lizzie nende Cornwalli maamajja, mille läheduses Zach autoõnnetuses hukkus. Oma üllatuseks leiab ta õnnetuse põhjustanud puu küljest kimbu liiliaid. Maamaja üksinduses ja ka hiljem koju Londonisse naastes hakkab Lizzie’s pead tõstma aga hirmutav kahtlus – kas Zach on ikka surnud või jälgib taamalt iga naise sammu? Kas mees oli üldse olnud selline, kelleks armastav naine oli teda pidanud? Kinnitust leiab taas kord tõdemus, et iga inimene on teise jaoks mõistatus. 

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Mäleta mind sellisena

Liesel. Ühe parunessi kadunud maailm

Romaani inspireerijaks on olnud autori kodukandimõis, selle maastikud ning mõisa viimased asukad, eriti paruness Elisabeth, kes oli 1919. a juunis Eestist lahkudes hellas eas neiu ja elas seda väga valuliselt läbi. Ajalooõpingud sõdadevahelisel Saksamaal ja järgnevad elukeerised üksnes süvendasid tema nostalgiat ning armastust kogu Liivimaa ja kaotatud kodu vastu. Seitsekümmend aastat hiljem, uute võimaluste avanedes, võtab vanadaam ette siiasõidu, lootuses kaht aega ühendada, paraku leiab ta end vaid oma Aja varemetelt.

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Liesel. Ühe parunessi kadunud maailm

Kõik see maailm. Ameeriklanna sõjaaegsel Saksamaal

See on raamat Armastusest ja Sõjast, ühekorraga nii tõsielusaaga kui ka romaan. Teos puudutab riivamisi Eestitki, sest üks peategelasi – Heinrich – pärineb siinkandis tuntud Hoyningen-Huene aadlisuguvõsast. Aga sündmustiku keskmes on ameeriklanna Aimée, Heinrichi lesk, tema meeleheitlik põgenemisteekond kuue lapsega kapituleeruval Saksamaal, et mitte jääda Vene vägede meelevalla alla.

Sigrid MacRae (s 1942) on noorim neist kuuest lapsest. Ise küll neid sündmusi mäletamata on ta mitmesuguste materjalide põhjal suutnud luua haruldaselt tunderikka teose oma vanematest ning halastamatu, detailirohke lähivaate viimase sõja sündmustest.
Lugejat jääb seirama tunne, et „Kõik see maailm“ on otsekui hoiatus ajaloo kordumisele nüüdsel ähvardaval ajal.

Kuula järjejuttu. Sigrid MacRae „Kõik see maailm” Vikerraadios

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Kõik see maailm. Ameeriklanna sõjaaegsel Saksamaal

Omavoli: Romaan ühest armastusest

Rootsi kirjaniku L. Anderssoni (s 1970) viies romaan, mis pälvis kohe ilmumise järel (2013) prestiižika Augustpriseti. Tegemist on omapärase ja enda vastu väga nõudliku autoriga, stilistiga, kes rikastab sarja „Põhjamaade romaan“ kaasaegset suunda. Raamatu keel on imeline, hästi lihvitud ja iga sõna kaalutud.

Romaani peategelaseks on nooremas keskeas Ester, poetess ja esseist, kes on armunud videokunstnik Hugosse, kuigi mees suhtub temasse üsna tõrjuvalt, pakkudes naisele vaid pealiskaudset suhet. See on raamat kõigile, kes on kunagi armunud olnud kellessegi, kes ei ole väärt armastust.

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Omavoli: Romaan ühest armastusest

Kripeldus

Sabine Durrant
Romaani peategelane Gaby Mortimer on noor edukas televisiooniajakirjanik, kes on rahul oma perekonnaelu ning suhtluskonnaga. Ent ühel hommikul lööb algul kõrvalisena näiv juhtum tema suurepärase tasakaalu ja turvalisuse segamini ning Gaby kistakse sündmuste keerisesse, kus naine, keda hakatakse kahtlustama mõrvas, saab paraku loota vaid iseendale, et süüdistusi tõrjuda ja oma süütust tõestada.
„Kripeldus“ on mõtlemapanev psühholoogiline triller, milles autor kutsub lugejat justkui samastuma peategelase väljapääsmatu olukorraga, tema hingeheitlustega. Ja see näib tal õnnestuvatki. Ent alles romaani lõpus selgub, et ta on suutnud lugejat suurepäraselt eksitada... 

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Kripeldus

Leitud

Luc Bossi, Isabelle Polin
Clara, kahekümne viie aastane kunstiteaduste üliõpilane, leiab oma konspektide vahelt sedelikese "Ma leidsin su". Arvates, et see on kellegi rumal nali, näitab ta sõnumit oma elukaaslasele, neuroloog François'le, kes ehmub tõsiselt. Ta avaldab Clarale saladuse, mida tal on raske tunnistada: François oli varem teadlane uurimisinstituudis, kus tegeldi traumajärgsete mäluhäirete raviga, ja Clara oli seal tema patsient. Üheksa aastat tagasi mõrvati Clara isa ja mõrvar röövis Clara. Kui tüdruk mõni aasta hiljem põgenema pääses, oli ta mõistus nii sassis, et tema vaimse tervise huvides tuli tema mälust traumaatilised sündmused kustutada ja asendada väljamõeldud, kuid helgete mälupiltidega.
Nüüd, kui ahistaja on talle jälile jõudnud, peab mõrvari leidmiseks taastama Clara mälestused eelnenud elust. Algab ootamatu ja julm peitusemäng mälu ja mälestuste keerdkäikudes, kus põimuvad pettekujutelmad ja tegelikkus, ning Clara ei teagi enam, kas ta peab rohkem kartma oma minevikku või seda, mis ootab ees.

Tutvustused:

• Luc Bossi ja Isabelle Polin “Leitud”
• Inimvaim on salapärane ja manipuleeritav
• Nädala raamat: Luc Bossi ja Isabelle Polin. Leitud
• Luc Bossi. Isabelle Polin. "Leitud".
• L. Bossi, I.Polin "Leitud"

Osta raamat kirjastuse hinnaga: Leitud